Ingmar Pappel alustas Hillar Viksi Kinnisvarabüroos kinnisvara andmebaasi ReBase loomisega aastal 1994. ReBase võeti 1996 kasutusele ka Liivalaia Kinnisvarabüroos ning 1998 aastaks veel mitmetes, sh Rein Rahuoja Kinnisvara Agentuur, Raid KVB, Englar KVB jt. ReBase abil toimus ka kinnisvarabüroode kodulehtedele kuulutuste edastamine. Rein Rahuoja ettepanekul arendas Ingmar Pappel kinnisvarakuulutuste lehekülje aadressile kinnisvara.web.ee. Lehel avaldati nelja kinnisvarabüroo kuulutused ja sellega algas kinnisvaraportaalide ajalugu Eestis.
KinnisvaraWeb sai väga palju meedia tähelepanu ning seda kajastasid nii Äripäev, Eesti Ekspress kui ka Päevaleht.

1999 aastal nägi KC Grupp AS meie ettevõtmises potentsiaali ja soovides investeerida, omandas 50% ettevõttest Interinx OÜ. Ettevõtte juhatusse lisandus Aare Kilp. KinnisvaraWebi jaoks registreeriti domeen www.kv.ee. Värvati esimesed töötajad - KinnisvaraWebi müügijuhiks sai Tarvo Teslon ja tööle võeti mitmed arendajad, sh ka tänane osanik Janis Paju. Veebilehtede arendusega hakkas tegelema Ingrid Pappel.

Arendati mitusada veebilehte, suuremaid ja väiksemaid infosüsteeme, sh. üleliigsete laovarude (nn suhkrutrahvi) aruannete tarkvara Keskkonnaministeeriumile, Reklaamimaksu ja kauplemislubade tarkvara Tallinna Linnavalitsusele, Tallinna haridusasutuste eelarvestus, aruandlus-  ja linnakassa broneerimissüsteem jt.

Amphora arendusega alustasime 2003 aasta kevadel ja esmaseks eesmärgiks oli meie oma vajadustele vastava tarkvara arendamine. Tegelesime põhiliselt infosüsteemide arendusega ja vajasime süsteemiarenduse dokumentide halduseks sobivat lahendust. Amphora projekteerimisega alustas Hegle Sarapuu ning arendustiimis oli 12 arendajat.

2003 detsembris sai valmis Amphora esimene versioon ning koheselt alustasid mitmed asutused ja ettevõtted ka Amphora kasutamisega. Esimeste kasutajate hulgas olid Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet ning Põhja-Eesti Regionaalhaigla.
Otsustasime fokuseerida tegevuse dokumendihaldustarkvara arendusele ja seetõtu müüsime KinnisvaraWebi.

Arendustöö jätkus ja pidevalt lisandus uusi Amphora kasutajaid. 2004 aastal võitsime Riigikantselei poolt korraldatud riigihanke ning 2005 aastal võeti Amphora kasutusele EL õigusaktide Eesti-siseseks menetlemiseks kõikides ministeeriumites ja Eesti Pangas. Andmebaasimootorina oli kasutusel Oracle.

2006 aastal võitsime Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse korraldatud hanke dokumendivahetuskeskuse DVK arenduseks ning sellega sai loodud eeldus kõikide Eestis kasutatavate dokumendihaldustarkvarade omavaheliseks dokumendivahetuseks.

Riigiportaali eesti.ee liides Amphorale andis võimaluse võtta kasutusele eesti.ee e-vormid ning saime hakata arendama e-teenuseid. Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse toetusel arendasime välja ja juurutasime esimesed e-teenused 70-s kohalikus omavalitsuses. Kodanikud ja ettevõtjad said hakata esitama dokumente otse Amphora keskkonda.

E-omavalitsuste ühine arendusprojekt sai riigipoolse heakskiidu 2009 aastal ning Amphora võitis selle elluviimiseks korraldatud riigihanke. Projekti eesmärk oli moderniseerida e-teenuste pakkumine omavalitsustes ja luua eeldused e-demokraatia arenguks. Projektis osales 70 kohalikku omavalitsust. Arendasime välja volikogude ja kodanike kaasamise lahenduse, uue dokumentide avalikustamise portaali, täisfunktsionaalse digiarhiivi ning liidese vabavaralise kontoritarkvaraga. Lisaks veel kümneid suuremaid ja väiksemaid arendusi.

E-arvete menetluskeskkond ja kinnitusring sai Amphorasse arendatud 2010 aastal Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse toetusel. E-arvete edastamine ja vastuvõtmine toimus kas DVK või siis e-kirja teel.

2011 aastal liitus ettevõttega Tallinna Majanduskooli tudeng Sigrid Felt, asudes algselt praktikandina omavalitsuste e-vormidega tegelema ja seejärel juba dokumendihalduse juurutajaks õppima. 

2015 aastal asus klienditoe konsultandi ja testija ametikohale Aleksei Pahhatajev, kes üsna kiiresti tõestas oma asendamatust. Alekse töötab ettevõttes tänaseni. 

Arendustööd jätkusid ja uusi kliente lisandus iga-aastaselt. Uuendasime kasutajaliidese tänapäevasemaks ja seadmetele sõbralikumaks. Arendasime Smart-ID autentimise ja allkirjastamise ning lisasime Läti ja Leedu Mobiil-ID ja Smart-ID toe.

2017 aastal registreerisime Amphora ärisuuna jaoks uue ettevõtte Amphora Infohaldus OÜ ja viisime kõik Amphora teenused ja lepingud uude ettevõttesse üle. Amphora Infohaldus OÜ osanikeks on Ingmar Pappel ja Janis Paju.

E-arvete operaatorlepingud Omniva, Telema ja Fitekiga ning eArveldajaga sõlmisime aastal 2018 ja sellega sai Amphora täieõiguslikuks e-arvete operaatoriks. Arendasime finantsmoodulisse ostuarvete koostamise, müügireskontro ja pangaväljavõtete impordi. Amphora arved genereerime ja saadame Amphorast. E-arve kasutajate arv kasvas 50 asutuseni.

Oleme nüüd eesmärgiks seadnud ekspordi ning rahvusvahelisel turul esimeste klientide võitmise. Töötame praegu igapäevaselt selle nimel, et Amphora oleks kasutatav erinevates keelekeskkondades ja toetaks erinevate riikide digiallkirjastamise formaate.